Võrkaed on aja jooksul osutunud üheks kõige populaarsemaks ja soodsamaks viisiks oma kodu või krundi ümbruse piiramiseks. Selle paigaldamine ei vaja alati erialaseid oskusi ja on suhteliselt lihtne, muutes selle taskukohaseks valikuks neile, kes eelistavad säästa raha paigaldamise pealt. Võrkaia puhul leidub kahte peamist tüüpi võrkaedu: keevisvõrkaed ja punutud võrkaed.
Mis vahe on keevisvõrkaial ja punutud võrkaial?
Enne veel kui liigume põhjaliku paigaldusjuhendi juurde, vaatame üle, mis on punutud ja keevisvõrkaia erinevused.
Keevisvõrkaed
Keevisvõrkaed on PVC-kattega ja võrgu tugevus oleneb kasutatava tsingitud traadi läbimõõdust, võrgusilma suurusest ning aiapostide vahelisest kaugusest. See sobib pigem tasastele aladele.

Punutud võrkaed
Punutud võrkaed koosneb omavahel põimitud traatidest, mis loovad paindliku ja vastupidava piirde. Sarnaselt keevisvõrkaiaga mõjutab tugevust oluliselt traadi paksus ja võrgusilma suurus.

Millist keevisvõrku valida?
Varena e-poest leiad kolm erineva tugevusega keevisvõrgu rullimõõtu — valik sõltub sellest, kui kõrget koormust (nt loomad, tuulekoormus) aed peab taluma:
| Toode | Silma suurus | Traadi paksus | Hind |
|---|---|---|---|
| Keevisvõrk 50 × 100 × 2,5 mm, 25m | 50×100 mm | 2,5 mm | alates 92,00 € |
| Keevisvõrk 50 × 50 × 2,5 mm, 25m | 50×50 mm | 2,5 mm | alates 122,00 € |
| Keevisvõrk 50 × 50 × 3 mm, 25m | 50×50 mm | 3 mm (tugevam) | alates 230,00 € |
Tihedama silmaga ja paksema traadiga võrk (50×50×3 mm) sobib eriti hästi lemmikloomadega kruntidele või kohtadesse, kus on oluline suurem vastupidavus.
Keevisvõrkaia paigaldusjuhend
Materjalid ja tööriistad
Enne alustamist veendu, et sul oleks olemas kõik vajalik:
- Keevisvõrk sobivas mõõdus
- Kinnitusvahendid: keevisvõrgu klambrid ja clipsitangid nende kinnitamiseks
- Pingutamiseks: võrgupingutuskamm ja pingutustangid
- Aiapostid ja kaldtoepostid (soovitatavalt võiks kõrgus olla 50 cm pikemad kui aiavõrk)
- Betoon postide betoneerimiseks — või mugavam ja kiirem lahendus, betoonist sokkel koos betoonsokli kanduriga, mis väldib märja betooni segamise
- Postiaugu puur (diameeter 150–200 mm) või labidas — suuremate koguste või kõvema pinnase puhul tasub kaaluda bensiinimootoriga postirammijat, mis kiirendab postide paigaldust märkimisväärselt
- Lood
- Nöör ja mõõdulint
- Märkevärv
Kui palju poste tarvis läheb?
Selle jaoks on koostatud lihtne valem: Krundi pikkus / (jagatud) postide samm + 1
Näiteks kui krundi ühe külje pikkus on 50 m ja postid paigaldada iga 2,5 m tagant, siis on tarvis: 50/2,5 + 1 = 21 posti ja 4 tugiposti. Tugipostid paigaldada nurgapostidele ning soovitatavalt samuti iga 25 m järel reapostidele.
1. Planeerimine ja eeltöö
Esimeseks sammuks on alustada krundi piirjoonte määramist ja tuleb otsustada, kus asuvad väravad ning nurga- ja väravapostid. Kasutage nööri, et märkida tulevase aia asukoht, see aitab tagada sirge ja ühtlase paigalduse.
Iga nurgaposti paigutuse hõlbustamiseks võib esialgu maasse vaia lüüa, mis aitab hiljem täpsemalt joonduda ning posti asukohad ära märkida. Väravapostide asukoha märkimiseks tuleb esmalt mõõta väravaava laius ning seejärel märkida soovitud posti asukohad vastavalt saadud mõõtmetele.
Siin kehtib ka tuntud vanasõna ehk üheksa korda mõõda ja üks kord lõika.
2. Nurga- ja väravapostide paigaldus
Järgmise sammuna tuleb iga peamise aiaposti jaoks kaevata / puurida postiaugud, kasutades näiteks labidat või postiaugu puuri. Augud peaksid olema ligikaudu 80-100 cm sügavad ja 20-30 cm laiad. Post tuleb asetada täpselt augu keskele ning seejärel täita auk betooniga. Soovitav on jätta maapinnast 5-10 cm betooniga täitmata, et hiljem täita auk olemasoleva pinnasega. Oluline on, et postid oleksid valatud sirgelt ja kindlalt betooni sees fikseeritud, kuna viltused postid ei näe mitte ainult ebakorrektsed välja, vaid raskendavad ka aia kinnitamist.
3. Aiapostide paigaldus
Ülejäänud aiapostide paigaldamist on mõistlik alustada alles siis, kui nurgapostid on vähemalt kaks ööpäeva seisnud ja betoon on korralikult tahenenud. Aiapostide täpse asukoha määramisel on abiks nurgapostide ja väravapostide vahele tõmmatud nöör, mis tagab, et kõik postid jäävad sirgjooneliselt ühte ritta.
Postide paigutuse täpseks määramiseks tuleb esmalt mõõta nurgapostide vaheline kaugus. Konkreetne vahekaugus sõltub nii aiapostide kui ka aia kõrgusest, mistõttu on soovitatav lähtuda tootja või edasimüüja juhistest. Üldiselt on postide optimaalne paigutus 2,5–3 meetri vahedega.
Kui paigutus on kindlaks määratud, tuleb aiapostide asukohad tähistada vaiadega / märkevärviga ning kaevata / puurida iga posti jaoks ligikaudu 80-100 cm sügav ja 20-30 cm lai auk. Seejärel tuleb aiapostid täpselt augu keskele asetada ning auk betooniga täita. Taaskord on soovitav jätta maapinnast 5-10 cm betooniga täitmata, et hiljem täita auk olemasoleva pinnasega.
Varena võrkaia postidel on postimüts juba komplektis kaasas, mis aitab kaitsta posti otsa ilmastikuolude eest — eraldi postimütse juurde osta ei ole vaja.
4. Keevisvõrgu kinnitamine postide külge
Aiavõrk tuleb ühe valitud nurgaposti juures piki välimist aiaserva lahti rullida. Võrgu esimene vertikaaltraat kinnitada nurgapostile kinnitus-clipsidega iga 10 cm tagant, mida on kõige mugavam kinnitada clipsitangidega. Võrku lahti rullides ja kinnitades järgmistele reapostidele on kõige olulisem jälgida, et see jookseks võimalikult pingul, mitte lõdvalt või laineliselt. Keevisvõrgu pingutamiseks soovitame kasutada võrgupingutuskammi, mis tagab võrgu võimalikult sirge paigalduse. Kui võrk on postidele paigaldatud ja kinnitatud, saab lõpliku pingutuse teha võrgu pingutustangidega.




5. Värava paigaldamine
Viimase sammuna paigaldatakse aiavärav. Kui otsid oma keevisvõrkaiaga sobituvat väravat, on kaks head võimalust:
- Jalgvärava komplekt võrktäitega, 980 mm avaga — kaasas juba keevisvõrguga sobiv täidis, kohe paigaldamiseks valmis
- Täiteta jalgvärava komplekt — kui soovid ise täidise valida või kasutada sama võrku, mis ülejäänud aial
Selleks kinnitatakse väravahinged postidele. Seejärel tõstetakse värav hingedele ning fikseeritakse hinged raamiga.
Pärast paigaldamist on oluline testida, kas värav liigub sujuvalt ning sulgub korrektselt. Vajadusel saab hingede asendit reguleerida, et värav püsiks soovitud asendis ega jääks lahti või kinni kiiluma.
Võrkaia paigaldus on aeganõudev, kuid tasuv projekt, mis tagab kinnistu turvalisuse ja privaatsuse aastateks. Õige ettevalmistuse ja hoolikusega saavutate tugeva ja visuaalselt meeldiva piirdeaia.

Kui teil veel pole võrkaeda ostetud, siis nüüd on õige aeg seda teha. Võta Varenaga ühendust, et tellida omale kvaliteetne ja aastaid kestev võrkaed. Meie Varenas aitame valida õige võrkaia ja oskame anda soovitusi selle paigalduseks.
Kui aga eelnev tundus keeruline ja aeganõudev, siis jäta paigaldus Varena hoolde. Võta ühendust ja küsi pakkumist võrkaia paigaldustöödele.
Keevisvõrk
Postid
Kinnitusvahendid ja tööriistad
Postiauk peaks olema tavaliselt 80-100 cm sügav ja 20-30 cm lai, olenevalt pinnasetüübist ja aia kõrgusest. Külmakerkega piirkondades tasub kaevata sügavamale, et post ei nihkuks.
Optimaalne postide vahekaugus on 2,5-3 meetrit. Tihedam paigutus tähendab tugevamat, kuid kallimat aeda.
3 mm traadiga keevisvõrk on jäigem ja vastupidavam — sobib hästi loomadega kruntidele või suurema koormusega kohtadesse. 2,5 mm variandid on kergemad ja soodsamad tavapärase aiapiirde jaoks.
Kui soovid, et värav visuaalselt sobituks keevisvõrkaiaga, on lihtsaim valik võrktäitega jalgvärav, mis on kohe paigaldamiseks valmis. Täiteta variant sobib, kui soovid ise täidist paigaldada või kasutada sama võrgurulli, mis ülejäänud aial.

